Io oli vanakreeka mütoloogias jõejumal Inachose tütar. Zeus (Jupiter) pani tütarlast tähele ning võttis ta oma armukeseks. Kui Zeusi abikaasa Hera tabas nad peaaegu teolt, muutis Zeus oma teo varjamiseks ennast valgeks pilveks ning Io lumivalgeks mullikaks.
Hera aga nägi maskeerimiskatse läbi ja küsis mullika endale kingiks. Sellise kingi tegemisest ei saanud Zeus ära öelda.
Et Io Zeusiga kokku ei saaks, pani Hera mullikat valvama sajasilmse hiigelkoletise Argose. Zeus käskis Hermesel Argos tappa, mida too ka tegi, uinutades eelnevalt flöödimänguga kõik Argose sada silma. Io pääses aga põgenema.
Hera märkas põgenemist ning saatis Io’le järele veiseparmu, kes teda vahetpidamata jälitas, sundides Io’t mööda maad ringi rändama. Oma teekonnal juhtus Io läbi minema ka Marmara- ja Musta mere vahelt. See koht sai nimeks Bosporus (‘härja läbikäik’).
Kaukasuse mägedes kohtas Io aheldatud Prometheust. Hoolimata oma kannatustest lohutas Prometheus Io’t, ennustades, et tema inimkuju tuleb tagasi ning temast saab kõigi aegade suurima kangelase Heraklese esiema.
Pärast pikki rännakuid jõudis Io Joonia mere kaudu Egiptusse, kus Zeus taastas tema inimkuju. Seal sünnitas ta Zeusi poja Epaphose. Hiljem abiellus Io Egiptuse kuninga Telegonosega. Prometheuse ennustus aga täitus – Io’st sai Heraklese esiema.
JUPITERI KAASLANE Io
1610 aasta jaanuaris märkas esimesena planeet Jupiteri nelja suuremat kaaslast saksa astronoom Simon Marius. Neist Jupiterile lähemal asuv kuu sai endale nimeks Io.
Io on punakasoraanz, mõõduka temperatuuriga väike, huvitav taevakeha. Kuid tema vulkaanisuudmetel on üldse Päikesesüsteemi kõige kuumemad kohad Päikese järel.
Io Studio on väike koht päikesesüsteemis mis alustas aktiivset tegevust 2012 aasta jaanuaris. Oma tegutsemissegmentides tahame olla sama kuumad ja huvitavad kui seda on ammu avastatud kuu Io.